Duorastat 21.1.2021
Sámi (Lappi) koronageahčastat almmustuhttojuvvo jorgalussan okte vahkus.
Buohkat Sámis (Lappis) orodeaddjit galget doahttalit dorvvolašvuođa rávvagiid ja ohcalit destema várás vuollegis šielmmáin, go unnánašge infekšuvnnaid dávdamearkkat almmáiduvvet.
Dáppe gávnnat buohkaid Sámi (Lappi) gielddaid kontáktadieđuid koronačájánasváldima várás
Lapin viralliset ohjeet koronavirustartuntaa epäilevälle matkailijalle (sámás: Sámi virggálaš rávvagat mátkkošteaddjái, gii vávjá koronavirusnjoammuma)
Täältä löydät lisää ohjeita ja voimassa olevat suositukset ja rajoitukset sairaanhoitopiirien alueilla (sámás: Dáppe gávnnat lasi rávvagiid ja gustojeaddji ávžžuhusaid ja ráddjehusaid buohccedikšunbiirriid viidodagain)
Sámi (Lappi) buohccedikšunbiire
(áigedássásaš dieđut d. 15.35)
COVID-19-dilli lea riikkaviidosaččat hedjonan. Eanas buohccedikšunbiirriin leat sirdásan juogo leavvan- dehe jođálnuvvanmuddui. Sámi buohccedikšunbiirres leat ain vuođđomuttus.
Guovtti vahku almmáiduvvanlohku (vahkut 1 ja 2) lea 21,4/100 000 orru.
Ovtta vahku almmáiduvvanlohku, vahku 2 oasis lea 4,3/100 000 orru.
Dán oktavuođas almmáiduvvanlohkui gullet maid dat dáhpáhusat, main olbmo ruovttubáikegoddi lea buohccedikšunbiirre olggobealde. Dan dihte lohku sáhttá spiehkastit DBL statistihkain, main mielde eai leat rehkenastojuvvon olgobáikegottálaččat.
Koronapositiivvalaš riikiiboahttit destejuvvojit dás maŋás nuppástusvirusiid várás
Mannan vahku (vahkku 2) Sámi buohccedikšunbiirres gávnnahuvvoje oktiibuot vihtta koronavirusdáhpáhusa. Dáhpáhusain 2 fuomášuvvoje Kolaris, 1 Pellos, 1 Gihttelis sihke 1 Roavenjárggas. Koronavirusdeasttat dahkkoje oktiibuot 2301 stuhka ja dain 1749 ledje hoahppoantigenadeasttat. Positiivvalaččaid oassi čájánasain lei 0,22 %.
Nohkavaš vahku leat gávnnahuvvon 12 ođđa koronavirusdáhpáhusa. Dáhpáhusain 7 leat fuomášuvvon Kolaris, 3 Roavenjárggas, 1 Pellos sihke 1 Gihttelis. Njoammumiid mearis fuolakeahttá epidemiija jođálnuvvamis ii eai leat vel dán muttus mearkkat.
Boahkuhanválmmašteaddji Pfizer-Biontech unnida doaimmahanvuloš boahkuhanávdnasiid badjel 50 %:in ovdal sohppojuvvon doaimmahusmeriin. Olbmuin, geat leat ožžon namuhuvvon válmmašteaddji boahkuhanávdnasa, sáhttá nuppi boahkuhanávdnasa, dehege beaktoboahkuhanávdnasa oažžun veaháš ádjánit, 4-6 vahku geahčai vuosttaš boahkuhanaddosis. Ádjáneamis fuolakeahttá áigumuš lea goitge bissut namuhuvvon boahkuhanávdnasa boahkuhanrávvemiin.
Boahkuheamit joatkahuvvet Sámi buohccedikšunbiirres. Buot buohccedikšunbiirre gielddain leat álggahuvvon birrajándora dikšun, ruovttudikšun sihke badjel 80-jahkásaš olbmuid boahkuheamit.
Koronadilli ráji duohken fuolastuhttá
Sámi buohccedikšunbiirres dilli lea bisson ráfálažžan ja dáhpáhusmearit leat ovddit ektui juobe gahččan. Dan sadjái Ruoŧa rádjegielddain dávdadáhpáhusat leat oalle alla dásis. Earenoamážit Háhpáránddis dilli lea ain hedjonan.
14 jándora almmáiduvvanlohku čuohteduháha orru vuollái lea Háhpáránddis s. 1250, Övertorneås s. 535, Gironis s. 400 ja Bájilis s. 264. (dieđut mánnodateahket 18.1.)
Norrbottena leana guovtti vahku almmáiduvvanlohku lea s. 473 / 100 000 orru. Danveardásaš almmáiduvvanlohku lea Sámi buohccedikšunbiirres dálá muttus s. 19 / 100 000 orru ja Oarjebađaeatnamis s. 57 / 100 000 orru. (dieđut mánnodateahket 18.1.)
Virusvariánttaid duođašteami várás buot olgoriikkain Supmii boahttit ávžžuhuvvojit destet go sii bohtet riikii sihke golbma jándora riikiiboahtima maŋŋel. Juos boađus lea positiivvalaš, čájánas sáddejuvvo dárkkit genaanalysii virusvariánttaid, dehege nuppástusvirusiid identifiserema várás.
Maiddái Roavenjárggas leat váldojuvvon atnui hoahppoantigenadeasttat
Priváhta dearvvašvuođa bálvalusaid buvttadeaddjit Mehiläinen ja Terveystalo leaba váldán atnui korona hoahppoantigenadeasttaid. Hoahppodeastta bohtosat gárvánit guđa diimmu siste. Maiddái Sámi buohccedikšunbiirre gozáhagas Sámi guovddášbuohcceviesus leat váldojuvvon atnui hoahppoantigenadeasttat ovttas PCR-deasttaiguin.
Sámi buohccedikšunbiirres gávnnahuvvon koronadáhpáhusat vahkkosaččat
Vahkku 1: 20 dáhpáhusa
Vahkku 2: 5 dáhpáhusa
Vahkku 3 (nohkavaš vahkku): 12 dáhpáhusa (21.1. d. 15.35 rádjái)
Buohkanassii Sámi buohccedikšunbiirre čájánasváldinčuoggáin dahkkojuvvon deasttaid vuođul leat gávnnahuvvon 455 dáhpáhusa. Lohkui gullet maid olgobáikegotti olbmot.
Infekšuvnnaid duostunovttadat
***
Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiire
(áigedássásaš dieđut d. 9.27)
Koronavirusdilli lea Oarjebađaeatnamis ain jođálnuvvanmuttus.
Oarjebađaeatnamis ii leat vel fuomášuvvon nuppástusvirus
Nohkavaš vahku ođđa dávdadáhpáhusat leat gávnnahuvvon dán rádjái 14. Oktage nuppástuvvan koronavirusa njoammun ii Oarjebađaeatnamis leat doaisttážii fuomášuvvon.
Vahku 2 dáhpáhusat fuomášuvvoje oktiibuot 15. Koronavirusčájánasat váldojuvvoje Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiirre viidodagas oktiibuot 664, main 15 ledje positiivvalaččat. Mannan vahku njoammumiin 60 % bohte Ruoŧa bealde. Njoammumiin 13 % ledje dasa lassin joatkkanjoammumat ráji rastá boahtán njoammumis. 13 % njoammumiin bohte Oulus. Positiivvalaš lei, ahte karantena dahje iešoaivválaš karantena siste ledje 30 % buot dáhpáhusain. Dasa lassin dušše ovtta dáhpáhusas gáldu bázii ollásit dovdameahttumin.
Háhpáránddis ledje mannan vahku 80 dáhpáhusa ja guovtti vahku almmáiduvvanlohku lea 1300/ 100 000 orru. Oba Norrbottenis lohku lea 400/100 000. Oarjebađaeatnamis lohku lea 56/100 000. (dieđut disdagas 18.1.2021)
Háhpáránddis guossástallan dehe earániid dikšun gávppiin lea dálá áigge fuopmášahtti riska njoammuma oažžuma dáfus.
Buohcceviessodikšuma dárbu koronainfekšuvnna dihte lea lassánan Oarjebađaeatnamis fuolastuhtti ládje. Buohcceviessodikšuma riska vuolgá jođánit šaddat s. 70 jagi agi maŋŋel.
Vuoras olbmot galget dál earenoamážit giddet fuomášumi koronadorvvolašvuođa rávvagiidda. Maiddái earát ávžžuhuvvojit unnidit gaskavuođa dahkamuša, daningo njoammumiin deattu ožžot bargovuđđosaš njoammumiid lassin dálá áigge maid lagasbirrasa njoammumat, dego iešguđetlágán guossástallamat ja galledeamit.
Ráddjehusain ja ávžžuhusain
Dáláš koronaráddjehusat ja -ávžžuhusat guovllus leat vuoimmis 18.2.2021 rádjái. Buot Oarjebađaeatnama ávžžuhusat ja ráddjehusat, mat leat vuoimmis, leat čohkkejuvvon deike ja buohccedikšunbiirre fierbmesiidduide.
Dasa lassin guvllolaš pandemiijabargojoavku ávžžuha, ahte nuppi dási oahppolágádusain adnojuvvo gáiddusoahpahus epidemiijadili mielde, mii ráđđe gielddas. Lagasoahpahusdiliide ávžžuhuvvojit oassálastit eanemusat logi olbmo háválassii. Lagasoahpahusas fertejit doahttaluvvot koronadorvvolašvuođa rávvagat ja fuolahuvvot dárbahassii guhkes dorvogaskkain ja máskka anus.
Gielddain ráhkkanuvvon joavkoboahkuhemiide
Guovllu gielddain boahkuheamit leat vuolgán bures johtui. Dán rádjái leat boahkuhuvvon dearvvašvuohtafuolahusa bargit ja boahkuheamit dikšunruovttuin leat álgán.
Gielddat leat ráhkkanan álggahit maid gieldda olbmuid joavkoboahkuhemiid guovvamánu álgobealde. Boahkuhanáigedávval dárkkálnuvvá goitge dan mielde, goas ja man olu boahkuhanávnnas ožžojuvvo Supmii ja guovllu gielddaide. Álbmoga boahkuhemiid álggaheamis dieđihuvvo viidát.
Durdnosa ja Háhpáránddi ráji nalde lea ráhkkanuvvon mássádestema álggaheapmái. Buohkaide ráji rasttildeddjiide eaktodáhtolaš koronadesten álggahuvvo ráji nalde 25.1.2021. Dán várás ráji koronačájánasváldimii leat lasihuvvon gálvofievrridanvuorkkát ja rekryterejuvvon bargoveahka.
Mássádesten lea dárkkuhuvvon duššefal ráji rasttildeddjiide. Muđuid Durdnosa čájánasváldinbáiki doaibma dás duohkonai áigevárrehusain. Áigevárrehusrávvaga sáhttá geahččat YouTubes.
Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiirres gávnnahuvvon koronadáhpáhusat vahkkosaččat
Vahkku 1: 25 dáhpáhusa
Vahkku 2: 55 dáhpáhusa
Vahkku 3 (nohkavaš vahkku): 14 dáhpáhusa (21.1. d. 11.24 rádjái)
Buohkanassii Sámi buohccedikšunbiirre čájánasváldinčuoggáin dahkkojuvvon deasttaid vuođul leat gávnnahuvvon 424 dáhpáhusa.
Infekšuvnnaid duostunovttadat