Gaskavahkku 16.12.2020
Sámi (Lappi) koronageahčastat almmustuhttojuvvo jorgalussan okte vahkus. Koronadorvvolaš Sápmi (Lappi) lea dál maid Facebookas. Mii leat álggahan Gaskkus-kampánnja máŋgga medias koronadorvvolašvuođas muittuheami várás.
Sámi (Lappi) buohccedikšunbiire
(áigedássásaš dieđut d. 12.23)
COVID-19-dilli lea riikkaviidosaččat hedjonan. Eanas buohccedikšunbiirriin leat sirdásan juogo leavvan- dehe jođálnuvvanmuddui. Sámi buohccedikšunbiirres leat ain vuođđomuttus.
Sámi buohccedikšunbiirre viidodagas dilli lea ráfálaš
Nohkavaš vahku Sámi buohccedikšunbiirres leat gávnnahuvvon guokte koronavirusdáhpáhusa. Ovddit vahku (vahkku 50) ledje 20 njoammuma.
Mannan vahku (vahkku 50) váldojuvvoje 2968 koronavirusdeastta, main 1097 hoahppoantigenadeasttat. Hoahppodeasttaid mearri buot váldojuvvon deasttain lei sulaid 37 proseantta. Positiivvalaččaid mearri destejuvvon olbmuin lei 0,65 %.
Dálá dilis koronadilli ii speadjaluva olbmuid mearrái, geat leat buohccedikšumis. Čavčča áigge buohccedikšumis leat leamaš ovttaskas buohccit. Sámi buohccedikšunbiirre viidodagas koronajápmimat leat oba epidemiija áigge leamaš oktiibuot gávcci.
Buohccedikšunbiirres leat ain vuođđodásis ja dáhpáhusaid mearit leat vahkkodásis geahčadettiin ovttasturrosaččat. Njoammuma álgoboahtimuš lea dieđus fuopmášahtti oasis (80 %) dáhpáhusain. Destemat dahkkojuvvojit olu ja hoahppoantigenadeasttaid oassi deasttain lea stuoris.
Guovtti vahku almmáiduvvanlohku (vahkut 49 ja 50) lea 35,9/100 000 orru.
Mannan vahku oasis (vahkku 50) almmáiduvvanlohku lea 17,1/100 000 orru.
Dán oktavuođas almmáiduvvanlohkui gullet maid dat dáhpáhusat, main olbmo ruovttubáikegoddi lea buohccedikšunbiirre olggobealde. Dan dihte lohku sáhttá spiehkastit DBL statistihkain, main mielde eai leat rehkenastojuvvon olgobáikegottálaččat.
Roavenjárgga dilli fuolastuhttá
Roavenjárggas identifiserekeahtes njoammumiid mearri lea loktanan. Maŋemus golmma vahku áigge (dilli 14.12.2020) Roavenjárggas leat gávnnahuvvon 10 njoammuma, main njoammungáldu ii leat dieđus. Vaikko almmáiduvvanlogut leat báikegottis govttolaččat, lea positiivvalaš deasttaid oassi ain vuollái ovtta proseantta.
Roavenjárggas identifiserekeahtes dáhpáhusat buot golmma vahku áigge gávnnahuvvon njoammumiid ektui lea 24,39 %. Mearri ii leat loktanan vahkkodásis ja dán lági mielde maiddái Roavenjárga lea ain epidemiija vuođđomuttus. Njoammumiid váldooassi ožžojuvvo ain karantenaid siskkobealde dehe buohccedikšunbiirre olggobealde.
Sámi buohccedikšunbiirre infekšuvnnaid duostunovttadat deattuha, ahte njoammumat sáhttet caggojuvvot go dorvvolašvuođa rávvagat doahttaluvvojit dárkket. Dát leat ee. buori giehtahygieniijas fuolaheapmi, dehege gieđaid viššalis bassan ja giehtadesi atnu, sihke dorvogaskkaid doahttaleapmi ja muohtomáskka geavaheapmi almmolaš sissajiin ja -fievrruin, juos dorvogaskkat eai sáhte doahttaluvvot. Ovttas doaimmadettiin sáhttit doallat oba buohccedikšunbiirre epidemiija vuođđodásis.
Addaleapmi nohka oba Sámis dás maŋás diibmu 22
Stáhtaráđđi lea mearridan ráddjet restauráŋŋaid doaimma maid Sámi (Lappi) guovllus. Ráddjehusat leaseammat go eanangottiin, mat leat jođálnuvvanmuttus. Addaleapmi lea dás duohko lobálaš diibmu 7–22. Restauráŋŋat, main alkohola addaleapmi lea váldodoaibmasuorgi, ožžot leat rabas diibmu 23 rádjái, ja dat besset rahpat uvssaideaset diibmu 24. Geavahusas ožžot leat bealli áššehasbáikkiin. Eará restauráŋŋat ožžot leat rabas diibmu 01-24, ja geavahusas sáhttet leat 75 % áššehasbáikkiin. Ráddjehusat leat vuoimmis 28.2.2021 rádjái.
Sámi buohccedikšunbiirres gávnnahuvvon koronadáhpáhusat vahkkosaččat
Vahkku 49: 22 dáhpáhusa
Vahkku 50: 20 dáhpáhusa
Vahkku 51 (nohkavaš vahkku): 2 dáhpáhusa (16.12. d. 12.23 rádjái)
Buohkanassii Sámi buohccedikšunbiirres leat gávnnahuvvon 375 dáhpáhusa, main 39 leat gávnnahuvvon olgobáikegotti olbmuin.
Infekšuvnnaid duostunossodat
***
Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiire
(áigedássásaš dieđut d. 14.22)
Koronavirusdilli lea Oarjebađaeatnamis ain jođálnuvvanmuttus.
Epidemiijadilli ráfome – ráddjehusaide ain dárbu
Mannan vahku buohccedikšunbiirre viidodagas gávnnahuvvoje vihtta koronavirusnjoammuma. Dán vahku njoammumat leat leamaš njeallje.
Koronavirusdeasttat dahkkojuvvoje mannan vahku (vahkku 50) 817 stuhka, main positiivvalaččaid oassi lei 0,6 proseantta.
Buohcceviessonoađuheapmi lea leamaš hálddus ja mášolaš koronabuhcciid dikšuma ektui. Juovllaid áigge dikšunresurssat leat luomuid ja eará eretorrumiid dihte unnit. Dáhpáhusaid mearri doallan vuollegis dásis lea dehálaš joatkit ábasin gávnnahuvvon doaimmaiguin: Garvojuvvojit bahkadasat, dollojuvvojit dorvogaskkat ja geavahuvvo muohtomáska. Riskajovkui gullevaččat ja vuoras fuolkkit deaivvaduvvojit virtuálalaččat dehe dorvogaskka duohken. Dorvvolašvuođa rávvagat leat dehálaččat čuvvojuvvot maid juovlaostosiid dagadettiin. Gávppašanmátki Oului lea njoammuma dáfus stuorit riska go earánastit báikegotti fitnodagain. Oulus epidemiija lea leavvanmuttus.
Joavkočoahkkaneamit galget garvojuvvot jahkemolsašumi badjel – juovlabasiid doallan iežas bearraša gaskavuođas ávžžuhuvvo
Guvllolaš pandemiijabargojoavku mearridii doallat badjel logi olbmo čoahkkaneami ávžžuhusa vuoimmis 18.1.2021 rádjái.
Vaikko epidemiijadilli Oarjebađaeatnamis orru ráfome, de lea ain várra, ahte dilli jorggiha jođánit vearrát guvlui. Koronavirusdilli lagasguovlluin lea duođalaš ja maid Oarjebađaeatnama viidodagas leat ain aktiivvalaš njoammungollosat. Juovla- ja ođđajagibasit leat njoammumiid hárrái riskasuojeheamit, go mátkkoštallan ja guossástallan lassánit.
Juovlabasit gánnáha ávvuduvvot dušše iežas bearrašiin. Vuoras lagašolbmot dearvvahuvvojit virtuálalaččat dehe dorvogaskka duohken nu ahte ámadeadju lea suddjejuvvon máskkain.
Koronavirusboahkuheamit navdojuvvojit álgit álgojagi
Koronavirusboahkuhemiid plánen lea manname. Álgomuttus boahkuheaš sosiála- ja dearvvašvuohtafuolahusa bargoveahka ja dan maŋŋel vuoras olbmot ja riskajovkui gullevaččat. Áššit dárkkálnuvvet plánema ovdáneami mielde. Bargoveaga boahkuheapmái beasažit juo ođđajagimánus ja riskajovkui gullevaččaid boahkuheami álggahanáigemuddun háhpohallojuvvo guovvamánnu.
Boahkuhemiid álgin lagasvahkuid dehe -mánuid addá sávvamis buohkaide vuimmiid nagodit ain doahttalit koronadorvvolaš doaimmaid juovlaráfái ráhkkanettiin.
Guvllolaš pandemiijabargojoavku ávžžuha guovllu olbmuid sihkkarastit dárbahassii buori D-vitamiinna oažžuma. D-vitamiidnalassi beavttálmahttá vuostálastinnávcca. Dutkamušain lea fuomášuvvon oktavuohta D-vitamiinna váni ja koronavirusa dagahan duođalaš geahpesinfekšuvnna gaskkas.
Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiirres gávnnahuvvon koronadáhpáhusat vahkkosaččat
Vahkku 49: 10 dáhpáhusa
Vahkku 50: 5 dáhpáhusa
Vahkku 51 (nohkavaš vahkku): 4 dáhpáhusa (16.12. d. 14.22 rádjái)
Buohkanassii Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiirre čájánasváldinčuoggáin dahkkojuvvon deasttaid vuođul leat gávnnahuvvon 325 dáhpáhusa.
Infekšuvnnaid duostunossodat