Gaskavahkku 28.4.2021
Sámi (Lappi) doronageahčastat almmustuhttojuvvo jorgalussan okte vahkus.
Buohkat, geat orodit Sámis (Lappis) galget ohcalit destema várás vuollegis šielmmáin, unnánašge infekšuvnna dávdamearkkaid almmáiduvadettiin.
Áigeguovdilis liŋkkat:
Sámi (Lappi) virggálaš rávvagat koronavirusnjoammuma vávji mátkkošteaddjái (dušše suomagillii)
DBL: Mátkkošteapmi ja koronaviruspandemiija (dušše suomagillii)
Lasi rávvagat sihke gustojeaddji ávžžuhusat ja ráddjehusat buohccedikšunbiirriid viidodagain
DBL: COVID-19-boahkuhemiid ovdáneapmi (dušše suomagillii)
Sámi buohccedikšunbiire
(áigedássásaš dieđut d. 12.00)
Sámi buohccedikšunbiire lea epidemiija vuođđodásis. Epidemiija goalmmát bárru lea luoitigoahtán njukčamánu beallemutto maŋŋel. Davvin ja Guovda-Suomas buohccedikšunbiirret leat viidát epidemiija vuođđodásis, earret Oarjebađaeatnama. Leavvan- ja jođálnuvvanmuttu buohccedikšunbiirret gokčet lagamusat lulábeali Suoma. COVID-19 -dilli leat goitge buorráneame oba riikkas.
Guovtti vahku almmáiduvvanlohku (12.–25.4.) lea 5,1/100 000 orru.
Ovtta vahku almmáiduvvanlohku (19.–25.4.) lea 3,4/100 000 orru.
Dán olis almmáiduvvanlohkui gullet maid dat dáhpáhusat, main olbmo ruovttubáikegoddi lea buohccedikšunbiirre olggobealde. Dan dihte lohku sáhttá spiehkastit DBL statistihkain, main mielde eai lohkkojuvvo olgobáikegotti olbmot.
Soađegili garnisovnnas gávdnon dán ja mannan vahku áigge oktiibuot 11 koronavirusnjoammuma
Mannan vahku Sámi (Lappi) buohccedikšunbiirre viidodagas gávnnahuvvoje oktiibuot njeallje koronavirusnjoammuma. Njoammumiin guokte gávnnahuvvoje Gihttela Levis, main nubbi njoammuma ožžon lea báikegotti olmmoš ja nubbi olgoriikkalaš. Okta njoammun gávnnahuvvui Soađegilis olgobáikegotti olbmos ja okta njoammun gávnnahuvvui roavenjárgalaš olbmos, gii lea ožžon njoammuma olgoriikkain. Koronavirusdeasttat dahkkoje mannan vahku (vahkku 16) 3186 stuhka, ja dain hoahppoantigenadeasttat ledje 3066. Positiivvalaččaid oassi dahkkojuvvon deasttain lei 0,13 proseantta.
Nohkavaš vahku njoammumat leat gávnnahuvvon oktiibuot 12 njoammuma, main 10 leat gávnnahuvvon Soađegili garnisovnnas ja guokte mátkkálaččas Anáris.
Soađegili garnisovnnas leat gávdnon mannan vahku rájes dál oktiibuot 11 koronapositiivvalaš olbmo. Oasis dáhpáhusain sihkkarastimat leat vel gaskan. Guovtti olbmo ruovttubáikegoddi lea Sámi buohccedikšunbiirre viidodagas ja reasta leat buohccedikšunbiirre olggobealde. Njoammumiidda laktásettiin 55 olbmo leat biddjon karantenii, ja eanas sis leat bálvalusgeatnegasat. Njoammumiid álgoboahtimuša čielggadeapmi lea vel gaskan.
Sámi buohccedikšunbiirres gávnnahuvvon koronadáhpáhusat vahkkosaččat
Vahkku 15: 2 dáhpáhusa
Vahkku 16: 4 dáhpáhusa
Vahkku 17 (nohkavaš vahkku): 12 dáhpáhusa (28.4. d. 12.00 rádjái)
Buot buohkanassii Sámi buohccedikšunbiirre čájánasváldinčuoggáin dahkkojuvvon deasttaid vuođul leat gávnnahuvvon 773 dáhpáhusa. Lohkui gullet maid olgobáikegotti olbmot.
Infekšuvnnaid duostunovttadat
***
Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiire
(áigedássásaš dieđut d. 12.58)
Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiire lea epidemiija jođálnuvvanmuttus.
Virusvariánta viimmáskan Oarjebađaeatnamis – jođálnuvvanmuddu joatkáhuvvá ein
Mannan vahku Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiirre viidodagas gávnnahuvvoje 29 koronavirusnjoammuma. Dárkkistanlohkamis gábdnui okta njoammun juo ovddit ilmmuhuvvon dáhpáhusaid lassin. Mannan vahku njoammumiid joavkkus lea gávdnon nu daddjojuvvon brihttavariánta sihke vihtta lulliafrihkalaš virusvariántta dagahan dáhpáhusa.
Nohkavaš vahku leat gávnnahuvvon dán rádjái guhtta ođđa njoammuma. Epidemiija váldodeaddu lea ain Durdnosis, muhto dávdaluvvan ja karantenii merrojuvvon leat measta buot viidodaga gielddain.
Epidemiijadilli lea Oarjebađaeatnamis váttásnuvvan, muhto guvllolaš pandemiijabargojoavku geahčai, ahte leavvanmuttu kriterat eai viidodagas vel dieva. Dán lági mielde Oarjebađaeanan joatká epidemiija jođálnuvvanmuttus.
Stuđeantadoalut ávžžuhuvvojit sirdit čakčii
Guvllolaš pandemiijabargojoavku mearridii joatkit dáláš koronaávžžuhusaid fámu 23.5.2021 rádjái. Buot Oarjebađaeatnama gustojeaddji koronaávžžuhusat ja -ráddjehusat leat čohkkejuvvon deike buohccedikšunbiirre fierbmesiidduide (dušše suoma- ja eŋgelasgillii). Ávžžuhusat geahčaduvvojit vahkkosaččat ja dat burgojuvvojit go epidemiijadili dan diktá.
Guovlohálddahusdoaimmahat dahká iežas mearrádusa čoahkkananráddjehusain ja dorvogaskkain. Dát ráddjehusat galget váldojuvvot vuhtii ráves olbmuid joavkolihkadanhárjehusaid ordnemis maiddái olgodiliin. Mearrádusat dorvogaskkain fuolaheapmái leat boahtime.
Oarjebađaeatnama guvllolaš pandemiijabargojoavku ávžžuha, ahte logahagat ordnele stuđeantadoaluid dego diibmá easka čakčat. Dáláš árvvoštallama mielde boahkuhangokčevašvuohta lea čakčat juo oalle buorre, ja dalle sáhttá ávvuduvvot dorvvolaččabut.
Gávppašanmátkkálaččat noađuhit destenčuoggáid: ráji mássádestenčuokkis ii leat dárkkuhuvvon gávppašanmátkkálaččaid rádjerasttildanduođaštusaid várás
Guvllolaš pandemiijabargojoavku muittuha, ahte gielddaid čájánasváldinbáikkit eai leat dárkkuhuvvon dávdamearkkahis olbmuide, geat dárbbahit duođaštusa gávppašanmátkki várás, miidolle Ruŧŧii. Dávdamearkkahis gávppašanmátkkálaččaid desten golaha dearvvašvuohtafuolahusa resurssaid dárbbašmeahttumit ja ájiha dávdamearkkalaš buhcciid destema.
Mássádestenbáiki, mii lea ráji nalde, lea dárkkuhuvvon riikiiboahttiid destemii – ii gávppašanmátkkálaččaid rádjerasttildanduođaštusaid várás.
Oarjebađaeatnamis boahkuhanávdnasa ii sáhte vel miessemánu álggus válljet
Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádus attii mannan vahku ávžžuhusa, ahte 65-69-jahkásaš vuođđodearvvaš olbmot sáhttet miessemánu álggu rájes válljet main boahkuhanávdnasa váldet. Oarjebađaeatnama viidodagas dát válljenfriddjavuohta ii boađe vel vuoibmái miessemánu álggus, daningo riskajoavkkuid boahkuheapmi lea gaskan.
AstraZeneca boahkuhanávnnas badjel 65-jahkásaččaide lea gielddain bures oažžunsajis. Bálddalaga addojuvvojit maid mRNA-boahkuhanávdnasat, muhto daid oažžun ii dán vuoru daga vejolažžan boahkuhanávdnasa válljema. Friddja boahkuhanáiggiid gánnáha atnit ávkin, vai boahkuhanávdnasa oažžun ii ádján. Gielddat dieđihit boahkuhemiin iežaset fierbmesiidduin.
Šaddi boahkuhangokčevašvuođas vurdojuvvo fargga veahkki epidemiija hálddašeapmái – Oarjebađaeatnamis juo njealjádas álbmogis boahkuhuvvon
Boahkuhangokčevašvuohta boahtá fargga veahkehit min geasi dorvvasteamis, daningo Mearra-Lappi gielddain koronaboahkuheapmi addojuvvo dađistaga go dat ožžojuvvojit viidodahkii. Dál lea boahkuhuvvon juo sulaid 26 % oba Mearra-Lappi álbmogis. Stuora-Británnias dávdda almmáiduvvan luoitigođii jođánit, go boahkuhangokčevašvuohta luoitigođii jođánit, go boahkuhangokčevašvuohta loktanii badjel 50 prosentii. Boahkuheapmi nappo gánnáha váldojuvvot dakkaviđe iežas vuoruin, go dat fállojuvvo.
Oarjebađaeatnama guvllolaš pandemiijabargojoavku
Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiirres gávnnahuvvon koronadáhpáhusat vahkkosaččat
Vahkku 15: 12 dáhpáhusa
Vahkku 16: 29 dáhpáhusa (28.4. d. 12.58 rádjái)
Vahkku 17 (nohkavaš vahkku): 6 dáhpáhusa (28.4. d. 12.58 rádjái)
Buot buohkanassii Oarjebađaeatnama buohccedikšunbiirre čájánasváldinčuoggáin dahkkojuvvon deasttaid vuođul leat gávnnahuvvon 642 dáhpáhusa.
Infekšuvnnaid duostunovttadat